Australian Embassy
Timor-Leste

Diskursu husi Senadór Zed Seselja

Diskursu husi Senadór Zed Seselja iha resepsaun Timor-Leste nian atu marka Loron Independénsia

28 Novembru 2014

Sua Exelénsia, Sr. Abel Guterres, Embaixadór Repúblika Demokrátika Timor-Leste, no Sra. Ana Guterres, distintus membrus komunidade diplomatiku, señoras e señores.

Haksolok tebes atu mai iha ne’e hodi reprezenta Ministru Negosiu Estranjéiru, Onoravel Julie Bishop MP, iha loron selebrasaun independénsia Timor-Leste nian.

Timor-Leste halo tiha ona progresu signifikante iha tinan hirak nia laran hahú iha tinan 1999 hodi fornese estadu demokrátiku ida ne’ebé estavel ba ninia povu no asseleira Timor-Leste nia prosperiedade. Kontenti tebes ho ninia ekonomia ne’ebé avansadu foin lalais no periodu estabilidade nian ne’ebé kleur tebes desde independénsia. Indikadores dezenvolvimentu umanu nian kontinua atu hadia. No mos iha determinasaun ba planeamentu nasionál ida ne’ebé atu dezenvolve nasaun no hasae liutan sidadaun sira nia prosperiedade.

Austrália sente orgullu tebes ho papél ne’ebé ita hala’o hodi suporta Timor-Leste iha pasadu – restaura estabilidade hafoin mosu violénsia postu-eleisaun iha tinan 1999 no liu-husi ita nia lideransa Forsa Estabilizasaun Internasionál husi tinan 2006 to’o 2012. Ita mos kontribui tiha ona ba forsa Polísia Nasoins Unidas nian, no ohin loron ita bele mantein programa kooperasaun polísia ne’ebé moderna iha Timor-Leste ne’ebé servisu hamutuk ho sira nia kontraparte atu hametin instituisaun seguransa Timor-oan nian.

Ita nia parseria kooperasaun ba dezenvolvimentu aliña Austrália ho governu Timor-Leste nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu rasik. Ita tuir hela objetivu komun sira atu fó prestasaun servisu diak inklui iha saúde, edukasaun, agrikultura no asesu ba bee no saneamentu. Ami mos servisu hamutuk atu hametin governu nia instituisaun prinsipál sira hanesan Ministériu Finansas.

Ita nia asisténsia dezenvolvimentu iha foku foun ida ba kresimentu ekonomika no resiliensia, adisionalmente ba objetivu rekursu umanu ne’ebé dura. Foku ida ne’e mos bazeia ba Governu Austrália nia importansia kona-ba diplomasia ekonomika, ne’ebé atu tau ita nia esforsu diplomatiku hodi hasae komersiu, investimentu no empreza atu ajuda harii prosperiedade, seguransa, estabilidade no paz.

Ami hakarak atu servisu hamutuk ho Timor-Leste hodi harii ekonomia ida ne’ebé forte no diversifikadu atu suporta objetivu – ne’ebé Primeiru-Ministru Gusmao hatete tiha ona – ajuda Timor-Leste atinji kresimentu ne’ebé balansu, sustentavel no inkluzivu. Ami sei haree atu hametin lasu investimentu iha dalan rua. No ami sei kontinua programa Seasonal Workers, liu-husi hatama trabaladores Timor-oan nian hodi ba servisu iha Austrália no sira sei fila hikas mai Timor-Leste ho koñesimentu foun no rendimentu mai iha Timor-Leste.

Ami mos kontinua daudaun atu servisu hamutuk ho governu Timor-Leste atu jere ita nia rendimentu sosiu husi rekursu mina no gas iha Tasi Timor – rekursus ne’ebé fornese tiha ona benéfisiu ba nasaun rua.

Hanesan rezultadu hateten katak hetan pursentu 90 husi rendimentu mina no gas nian iha Joint Petroleum Development Area, Timor-Leste konsege estabelese tiha ona Fundus Petroliferu agora ho montante hamtuk biliaun $16.6 dolares Australianu.

Ida ne’e bele permite tiha ona Governu Timor-Leste atu invevste iha infraestrutura esensial no evita dependensia ba debe no doadores internasional.
Ne’e klaru katak hamosu komentariu oioin husi publiku kona-ba ita nia diferensias ba iha Tasi Timor. Hau haksolok katak Australia no Timor-Leste konkorda tiha ona atu adia prosedimentu legal iha Tribunal Justisa Internasional no prosedimentu ketak ba Tratadu Tasi Timor iha Tribunal Arbitrasaun, atu esplora opsaun sira hodi rezolve ita nia diferensias liu-husi diskusaun sira.

Pasu pozitivu ne’e fo oportunidade ida atu buka no resolve ita nia diferensia sira ho amigavel. Ne’e enfaze liutan vontade no amizade ne’ebé eziste entre parte rua atu resolve problemas pratikamente. Parte rua hasoru malu regularmente atu tenta hodi rezolve diferensias hirak ne’e.
Intimu husi relasaun entre ita nia nasaun rua ne’e mak atu iha ligasaun forte husi ema-ba-ema ne’ebé atu hametin ita. Hau hatene katak imi barak ne’ebé ohin iha ne’e direitamente kontribui ba ligasaun ema-ba-ema sai forte liutan.

Ema Australianu sira iha simpatia partikular ho ema timor-oan sira, ho lasu amizade istoriku ne’ebé forte tebes durante iha tempu Funu Munidial Daruak nian, no ligasaun individu no institusional iha nivel sosiedade tomak iha Australia. Durante periodu okupasaun indonezia nian, ema timor-oan barak mak halai ba hela iha Austrália no agora hanaran komunidade Timoroan Austrália iha parte lubuk ida iha Austrália, inklui Canberra. Komunidade hirak ne’e kontribui ba fabrika sosiedade Austrália no hametin ligasaun entre nasaun rua. Iha mos Australia lubuk ida mak ativu iha Timor: husi membrus grupu amizade, grupu eskuteiru, grupu Rotary, asosiasaun igreja, voluntáriu no eskola no grupu universitáriu sira.

Atu remata permite hau atu hato’o katak Austrália nafatin iha komprimisu atu servisu hamutuk ho Timor-Leste. Hau fiar katak ligasaun forte husi governu-ba-governu no povu-bapovu entre ita nia nasaun, iha valor no interese komun sei loke dalan ba relasaun ida ne’ebé forte liu iha futuru.
Iha resepsaun hanesan ne’e iha tinan uluk, Sra Bishop hateten katak nia fiar tinan sira diak liu ba relasaun ita nian sei mai iha futuru. Bele hau remata hodi repete lia-fuan hirak ne’e, no kongratula imi iha eventu ohin loron nian.

Obrigadu