Australian Embassy
Timor-Leste

Conciliation between Australia and Timor-Leste

 

Konsiliasaun entre Australia ho Timor-Leste

 

Artigu husi Ministra Estranjeiru Australia H.E Julie Bishop MP

Publika iha jornal The Australian 30 Agustu 2016

Click here for English

 

Iha Segunda Feira semana ida ne’e, Australia halo nia Deklarasaun Aberatura ba Komisaun Konsiliasaun konaba kazu fronteiras maritima iha Tasi Timor ne’ebé rejistu husi Timor-Leste. Ho dezkonkordansia barak sobre fronteiras, emosaun dalaruma bele domina liliu iha termus rekursu ho dignidade nasional.

Importante atu konsidera aspetu relevante iha argumentus lojikamente no la uza emosaun atu labele taka dalan ba prinsipal importante hirak ne’ebé hetan mahon husi lei internasional – no mos Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS)- ne’ebé justu ba parte hotu. Australia sei kaer metin nia pozisaun iha prinsipiu rua ne’e.

Atu bele kompriende nia razaun sira, importante tebes kompriende mos istoria no kontestu.

Depois Timor-Leste hetan independensia iha 2002, no foin daudauk iha 2004, Australia ho Timor-Leste iha hanoin atu negosia fronteira maritima ne’ebé permanente, maibe lahetan susesu. No hanesan alternativu ida, nasaun rua konkonrda ba aranjamentu ida ne’ebé hanaran Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea (CMATS) atu fo pasu ba dezenvolvimentu junta ba rekursu iha tasi okos, partikularmente iha area Greater Sunrise nian.

Elementu importante husi CMATS mak; akordu ne’e hetan adiamentu ho komprimisiu ida katak negosiasaun definitivu fronteiras maritime sei hala’o iha tinan lima-nulu oin mai, atu nune’e bele fo fatin ba area produsaun juntu dezenvolvimentu. Ida ne’e hanesan fundamentu ida husi akordu CMATS ne’ebé Timor-Leste ikus mai buka atu kansela.

Australia nia determinasaun atu prezerva tratadu ne’ebé ezisti tia ona tanba razaun importante hirak tuir mai ne’e.

Dahuluk, UNCLOS fo dalan momos ba nasaun sira atu halo negosiasaun ba akordu atu hetan rezolusaun ne’ebé pragmatiku hodi fo benefisiu ba nasaun rua ne’e hotu. Timor-Leste ho Australia tau tia iha kotuk nasaun rua ne’e nia soberania atu foka liu ba dalan ba dezenvolvimentu rekursu junta nian. Ida ne’e hanesan meius pratiku ida atu servisu hamutuk no hetan solusaun ba difikuldade sira.

Tebes duni katak, iha kontestu ida ne’e matenek nain barak hatutan katak aranjamentu entre Timor-Leste ho Australia maka pratiku internasional ne’ebé diak liu. CMATS mak akordu legal ida ne’ebé kesi metin parte rua ne’e no akordu ne’e asina tia ona iha 2006. Australia kaer metin tratadu nia obrigasaun sira no banati tuir akordu ida ne’e hanesean respeitu ba lei internasional nian.

Daruak, maka aspetu justu. Iha akordu atual, Timor-Leste simu pursentu 90 husi rendimentu Joint Petroleum Development Area (JPDA) maske Timor-Leste ho Australia deklara an hanesan nain ba area ida ne’e. CMATS mos fornese distribuisaun igual (50:50) entre Australia ho Timor-Leste husi area Greater Sunrise nian, maske pursentu 80 husi area tasi okos ne’e area esklusivu jurisdisaun Australia nian.

Australia halo konssesaun ne’e tanba dezafius barak ne’ebé nasaun foun iha mundu ne’e hasoru wainhira hetan independensia iha 2002 no mos hanesan nasaun kiak liu iha Azia bazeia ba per capita.

Timor-Leste mak hahu ho proposta ida hodi buka solusaun ne’ebé hetan mahon husi CMATS, inklui mos ho adiamentu ba negosiasaun fronteira maritima- no ida ne’e razoavel tebes. Investimentu petroliferu nian sei la eziste se la garantia ho tratadu akordansia  ne’ebé lao tia ona.

Husi ne’e, Timor-Leste hasa’e nia rendimentu no hamenus probreza. Progresu ida ne’e masimu tebes tanba hetan rendimentu husi mina no gas, no fo benefisiu ba guvernu nia reseitas ho total besik pursentu 95. Rendimentu husi JPDA fo dalan ba Timor-Leste ne’ebe akumula tiha ona Fundu Petroliferu no nia osan liu biliaun $16, ne’ebé bot liu GDP Timor-Leste nian dala walu tuir Banku Mundial nia figuras.

Laos supreza katak Timor-Leste foin lalais ne’e hanesan suporta ida forte ba Tasi Timor nia akordu sira.

Australia agora dadaun partisipa mos iha arbitrasaun husi Timor-Leste no sei banati tuir desizaun husi prosesu arbitrasaun ne’e –lalaok ne’ebé hanesan ami fo tia ona ba Filipina no mos Xina konaba asuntu South China Sea. Ami partisipa iha prosesu konsiliasaun ne’e ho boa fe, no halo tuir obrigasaun sira tuir akordansia ne’ebe legal.

Australia mos fiar katak akordu ida ne’e sei sai hanesan akordu diak liu ba jestaun rekursu iha Tasi Timor iha futuru. No sei fo ba kompañia petroliferu sira razaun nebe’e sertu no los atu kontinua investe maximu no fo reseitas ba rai rua.

Australia mos kontinua hametin nafatin  relasaun ho Timor-Leste maske ho diferensas ne’ebé dalaruma mosu entre kolegas. No tan ne’e ami iha miliaun $93.7 ba programa asistensia dezenvolvimentu ho Timor-Leste.

Australia sei iha oportunidade atu fo faktus no intrega kazu ami nian ba iha Komisaun. Iha pasu oin mai, ami iha konfiansa katak nasaun rua ne’e sei hetan solusan ba diferensia iha Tasi Timor ho maneira ida ne’ebé justu no iha nasaun rua ne’e nia interese no akordansia tuir obrigasaun lei international nian.

 

Want to know more?

Tasi Timor: Respostas ba Perguntas sira - Tetun

Frequently Asked Questions about the Timor Sea - English