Australian Embassy
Timor-Leste

TIMOR-LESTE: KAZU TRIBUNAL INTERNASIONÁL JUSTISA PARADU

Timor-Leste: Kazu Tribunal Internasional Justisa Paradu

 

Komunikadu Imprensa Konjuntu
The Hon Julie Bishop MP, Ministra dos Negocios Estranjeirus
Senator the Hon George Brandis QC, Prokuradór – Gerál

5 June 2015

Governu Australia apresia notifikasaun formál husi Governu Timor-Leste katak sei la kontinua kazu molok Tribunal Internasional Justisa kona ba “asuntu sira relasiona ho kaer no detensaun ba dokumentus sertu nian no dadus” (Timor-Leste no Australia).

Australia fo fila dokumentus sira ne’e em kauza ho boa fé maibe sem rekonhesimentu katak Australia viola tiha ona Timor-Leste nia direitu soberanu.

Governu Australia fiar katak diferensas sira entre ita nia nasaun sei resolve ho diak liu husi konsultasaun. Tamba ida ne’e ami triste tebes tamba Timor-Leste desidi hodi kontinua arbitrazem hasoru Australia ne’ebe dezafia validade tratadu kona ba determinasaun Ajustes Marítimas iha tasi Timor (CMATS). Australia sei defende makas arbitrazem.

Governu Australia to’o tiha ona akordu kona ba CMATS ho Timor-Leste iha tinan 2006 (rihun rua neen) no ami sei komprimitidu nafatin ho akordu ida ne’e. Governu rua aseita ona hodi adia negosiasaun kona ba fronteira marítima durante tempu tratadu nian. Australia sei komprimitidu nafatin ho akordu ne’e no triste tebes katak Timor-Leste sei koko hodi loke fila fali tratadu ne’e.

Tuir enkuadramentu tratadu atuál, Timor-Leste simu pursentu 90 (sia nulu) reseitas husi Área Konjunta ba Dezenvolvimentu Petrolíferu (JPDA) (favor hare anexo A) nomos sei simu pursentu 50 (lima nulu) reseitas husi área Greater Sunrise – mesmu besik pursentu 80 (ualu nulu) area Greater Sunrise nian faz parte area esklusiva juridisiaun tasi okos Australia nian.
 

Enkuadramentu tratadu atuál fo tiha ona maneira ne’ebe efetivu hodi fahe rekursus sira ne’ebe reklama husi nasaun rua no dezenvolve rekursu sira hamutuk. Iha tiha ona benefisius ne’ebe substansiál ba Timor-Leste hodi bele hetan biliaun $16.5 ba Fundu Petroliferiu. Enkuadramentu ne’e garante serteza ne’ebe kompania internasionál sira prezisa atu halo investimentu substansiál iha setór rekursus.

Mapa ne’e hatudu fatin Área Konjunta ba Dezenvolvimentu Petrolíferu (JPDA) iha Tasi Timor entre Australia no Timor-Leste. Mapa nemos marka tinan 1972 (rihun ida hitu nulu resin rua) fronteira tasi okos Australia – Indonesia nomos depresaun Timor nian. Area unidade Greater Sunrise sorin balun faz parte iha JPDA no sorin seluk iha Australia nia juridisaun tasi okos iha parte Leste husi husi JPDA no sul husi fronteira tasi okos Australia – Indonesia nian.