Australian Embassy
Timor-Leste

Embaixador Peter Doyle, Diskursu ba Konferensia Investimentu nian (6 Junu 2016)

Ukuk liu, ha’u hakarak fo parabens ba Governu Timor-Leste no Informa ba sira-nia inisiativa hodi organiza konferensia ne’e.

Ha’u sente onradu  bainhira hetan konvite atu fahe ha’u-nia idea sira ho imi, hamutuk ho ema boot sira, iha abertura kongresu ne’e.

Iha ninia diskursu ba nasaun, iha  20 de maio tinan ne’e hodi komemora restorasaun independensia da-sanulu resin haat, S.E Senhor Taur Matan Ruak dehan:

Dizafiu boot-liu hotu hotu, aman ba dizafiu sira seluk, mak necesidade atu  transforma ekonomia bazeia ba petróleu… ba ekonomia ida nebe  diversifikadu no sustentavel, hodi hamenus pobreza.                                         

Sua exelensia continua

Timor-Leste tenke aumenta setór produtivu nasionál, fo valor liu ba rai nee nia riku no toos nain sira nia serbisu no serbisu Timoroan sira seluk.

Nia kontinua atu dehan  katak Timor-Leste presiza investór sira, no

Emprezariu sira no sosiedade en jerál hakarak estabilidade, paz no konfiansa hodi bele investe, produz, no investe fila fali lukru sira iha ekonomia rai laran.

Nia ko’alia loos. Nia fo hanoin ba ita konaba ligasaun importante loos entre setór privadu no dezenvolvimentu ekonomia. Dezenvolvimentu ida nebe nesesáriu atu kria oportunidade serbisu nian, no hodi hatuun pobreza. Investimentu ida nebe sei hakbiit Timoroan hodi  harii moris diak ba  sira nia aan.  

Ida ne’e fo hanoin mai ita katak se Timor-Leste hakarak hamenus pobreza no hetan paz no prosperidade iha nebe benefisiu husi dezenvolvimentu fahe ba ema hotu, ida ne’e presiza investimentu husi emprezariu sira, tantu husi Timor-Leste no mos husi rai liur.

Ha’u hakarak sita Banku Mundial, ne’ebe sumariza di’ak asuntu sira importante loos:

Hafoin tinan sanulu resin haat independensia, Timor-Leste hetan progresu di’ak loos – foti osan husi Fundu Petrolíferu no uza hodi hatan nesesidade  urjente  atraves de orsamentu do estadu. Efikásia prosesu ne’e-nian ita bele haree iha àrea mortalidade labarik nian ne’ebe tuun kuaze ba metade , mudansa signifikante iha àrea saude no edukasaun, kresimentu ekonómiku di’ak liu doke vizinhu sira, partisipasaun  sidadaun nebe aumenta ba dadaun, no fortalisimentu  instituisaun estadu nian ba bebeik.

Atu asegura Timor-Leste nia joven nebe edukadu, saudavel no empregadu ho produtivu mak hanesan dizafiu boot liu nebe Timor-Leste hasoru iha dékada ida tuir mai. Ho populasaun nebe pursente nen nulu (60%) iha tinan 25 mai kraik, Timor-Leste mak nasaun joven ida iha mundu. Hetan benefisiu husi presu mina nebe aas iha mundu, nasaun ne’e atinji pozisaun nudar nasaun ho médiu baixu rendimentu iha 2011, maibe pobreza aas nafatin, liu-liu iha areas rurais iha nebe’e populasaun barak hela ba.

Atu kria oportunidade servisu ba joven sira, sustenta kresimentu inkluzivu, no prepara aan ba posibilidade menus returnu husi rekursu naturais, Timor-Leste presiza diversifika ninia ekonomia no fonte ba rendimentu, hasae kualidade servisu saúde no edukasaun, no prepara populasaun ho skill nebe bele uza iha kualker tempu. Esforsu sira nee tenki suporta husi instituisaun ida nebe forti no kontinua foka ba kualidade gastus nian no ho polítika ida nebe hakiak investimentu privadu.  

Ohin loron iha Dili, konserteza laos Banku Mundial deit mak koalia kona ba diversifikasaun no sustentabilidade ekonomia. Ida ne’e diferente oituan ho situasaun bainhira hau too iha Dili iha tinan rua liu ba. Iha tempo neba, returnu husi Area do Dezenvolvimentu do Petróleu Konjuntu aas liu kompara ho ohin loron, ou pelo menus iha tempo badak, no iha seriedade oituan deit atu konsidera ho sériu futuru ida sem mina no gas.

Maibe ohin loron, Timoroan lubuk ida, tantu iha guverno no iha liur, iha realizasaun ida katak iha risku boot ida hodi kontinua depende ba mina no gas nu’udar  fonte rendimentu úniku. Hanesan observa ona dala barak,  Timor-Leste nu’udar nasaun ida nebe depende liu ba  rendimentu husi mina no gas iha mundu. Ne’e bele komprende katak, bainhira osan tama dau-daun, difisil ona atu hanoin kona ba futuru ida ho obstaklu boot no ninia fatin atu uja osan ne’e.  Ida ne’e la hakfodak ida – ne’e kazu ida iha nasaun demokrasia sira barak. Dala ruma tentasaun atu evita reforma radikál ida makas tebes maibe too iha momentu ida ne’ebe la bele evita tan ona.

Maibe, Timor-Leste foti hela dau-daun asaun. Timor-Leste hakarak dezenvolve ninia seitór minerais. Kompania no konsultan Australianu sira iha interese no fo’o hela konselhu bazeia ba esperiensia no konhesimentu iha area ne’e.

Iha mos notisia diak iha area manufatura. Ita sei rona  tuir mai husi TL Cement no Heineken iha konferensia ne’e.

Husi parte reseita nian, Timor-Leste nia Komisaun ba Reforma Fiscál hahu servisu makas iha tempo balun ona hodi buka dalan oinsa atu hasae reseita rai laran. Iha nasaun ida nebe maioria husi ninia populasaun moris husi agrikultura subsistansia, konserteza sei hasoru limitasaun hodi diretamente foti medidas ba taxa husi rendimentu pessoal. Timor-Leste planu hela atu introduz Imposto kona ba Valor Acrescentado. Ida nee interesante atu hare oinsa proposta ida nee no sira seluk nebe Timor-Leste dezenvolve hodi koleta taxa indireta no taxa kompania responde ba nesesidade hodi hasae reseita, no iha tempo hanesan la hasae inigualdade ka disinstiviza investor sira.

Iha progresu pozitivu lubuk ida, maibe esforsu sira atu diversifika ekonomia no kria klima investimento nian nebe atrativu ba investimentu diretu estranjeiru sei kontinua sai dizafiu ida. Mesmuke  guvernu iha papel importante ida atu kria ambiente negósiu ida nebe amigável, importante atu hanoin hela deit katak seitór privadu, laos guverno, mak kria rikusoin.

Hanesan Timor-Leste, Australia presiza investimentu estranjeiru. Klaru, iha diferensia barak entre ekonomia rai rua ne’e nian, maibe ita fahe karakterístiku fundamental ne’e. Iha ami-nia istoria tomak, Australia simu nafatin no depende ba kapital  husi ema seluk. To’o oras ne’e, métodu ne’e la’o di’ak! Investimentu estranjeiru kria kresimentu. Kompania estranjeiru sira selu taxa no fo serbisu ba ema lokál sira. Serbisu, no kreximentu – ekonomia sira hotu presisa ne’e.

Timor-Leste hatene faktu ida ne’e. La ho investimentu estranjeiru kampu mina no gas sira iha JPDA la dezenvolve tiha ona. Uluk, hafoin restorasaun independensia, Timor-Leste la iha osan atu investe iha kampu sira ne’e, entaun, hamutuk ho Australia, konkorda tratadu sira ne’e no halo regra sira nebe fo benefisiu hotu ba ita nia nasaun rua durante década liu ba.

Ne’e fatin kompetitivu loos ba merkadu. Australia no Timor-Leste laos rai rua mesak nebe hakarak hetan kapital no ema badaen. Ha’u hanoin Henry Ford mak dehan katak mundu ne’e la deve buat ida  mai ita ba moris. Investór estranjeiru sira, liuliu investór sira laos iha setór rekursu sira, presiza razaun di’ak ida atu mai Timor-Leste. No sira presiza hatene katak ema simu sira diak.

Dala ruma ha’u haree entusiasmu naton konaba komersiu em jerál no komersiu estranjeiru em partikular. Iha rai foun hanesan Timor-Leste ita bele kompreende katak hadi’ak estadu mak prioridade. Klaru, harii estadu no fortalese instituisaun sira, buat ne’ebe importante loos. Ho prioridade nasional ne’e, ha’u enkorajaTimor-Leste kontinua atu prioritiza àrea kommersial enkuantu dezenvolve no reforma estadu.

Iha kontestu ida ne’e, ha’u hakarak elojia/louva Governu Timor-Leste ba sira-nia serbisu hodi hadia klima ba komersiu. Ha’u hakarak liuliu rekonese Sua.Exelensia. Estanilau da Silva, Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Agrikultura no Peska, ba ninia lideransa, vizaun no enerjia. Austrália kontente loos aseita sua exelencia-nia convite atu fornese apoiu polítiku no prátiku atu hetan ninia objetivu sira.

Saida mak presiza halo no saida mak halo tiha ona iha àrea importante ida ne’e? Bainhira hanoin konaba  prioridade saida maka importante, hau hanoin kona publisidade ida husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku tinan kotuk nian “Dezenvolve ekonomia naun petrolíferu: Avaliasaun setór privadu nian ba Timor-Leste”. Konserteza iha mos estudu lubuk ida kona ba saida mak governu presiza atu halo hodi atrai investimentu no kria ambiente negósiu  ne’ebe favorável, maibe estudu ida ne’e mai mos ho proposta diak sira tuir Timoroan sira nia kontestu. Hau hanoin dala ruma diak mos sekarik alista tiha rekomendasaun importante sira ne’e. Laiha tempu atu tau konsiderasaun detalhu iha dader ida ne’e, maibe hau konsidera katak sira fo plataforma ne’ebe diak no hau loúva relatóriu ba ita boot sira. Rekomendasaun importante sira maka hanesan:

  • Garantia gastus públika nia sustentabilidade no fó rezultadu servisu infraestrutura ne’ebe iha kualidade.
  • Hasae rezultadu edukasaun báziku nian
  • Ajuda negosiu hodi hetan asesu diak ba trabalhador ne’ebe ho abilidade diak
  • Hasae partisipasaun feto nian iha ekonomia formál
  • Fo konhesimentu kona ba lejislasaun rai nian
  • Hametin ezekusaun kontratu no fo atendimentu ba lakunas sira
  • Hasa’e funsionamentu sistema finansiál nian no inklusividade
  • Foka fila fali ba promosaun investimentu
  • Konstrui merkadu agríkola nian
  • Aseita ho pasu prátika hodi hasae turismu
  • Haforsa diálogu kona ba problema klima investimentu nian

Kuaze lista balun! Maibe asaun efikáz iha area sira ne’e importante ba Timor-Leste nia futuru. Núdar nasaun joven ida, Timor-Leste iha ninia vantajen atu bele tetu ida nebe mak bele susesu no ida nebe mak faila iha mundo tomak no aprende husi esperiensia rai seluk hodi  adopta ba sirkumstansia ninia rai nian.

Agora hau hakarak dehan buat kiik ida kona ba oinsa Governu Australia servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste, emprezarius Timoroan sira no Sosiedade Sivil hodi ajuda hametin ekonomia no hadia diak liu tan Timor-Leste nia atratividade hanesan destinu ba investór estranjeiru sira.

Australia hanesan Timor-Leste nia parseiru boot iha area ekonomia no lidera dezenvolvimentu koperasaun parseiru nian. Embora ami laos hanesan parseiru komersiál no investimentu iha sentidu tradisionál nian, hanesan parseiru iha Area do Dezenvolvimentu do Petróleu Konjuntu (JPDA) ita servisu hamutuk ho efetividade hodi garantia Timor-Leste hetan fundu hodi finansia nia dezenvolvimentu. Ida ne’e susesu husi parseiru ne’ebe atrai kualidade investimentu estranjeiru ne’ebe produz tiha ona rendimentu ne’ebe ajuda Timor-Leste hodi atinje buat barak iha nia istoria badak. Australia hakarak kontinua servisu besik liu tan no produtivu liu tan ho Timor-Leste hodi garantia utilizisaun ne’ebe diak ba rekursus Tasi Timor nian ba nasaun rua.

Iha ita nia servisu kooperasaun dezenvolvimentu, ita sempre konsiente kona ba nesesidades hodi hamenus kiak no promove sustentabilidade dezenvolvimentu ekonomia. Ami estrutura ami nia apoia ba Timor-Leste liu husi pilares tolu, ne’ebe hau hakarak fahe ba ita boot sira: hadia vida moris; investe iha kapital humanu; no suporta boa governasaun. Bainhira hare ba lista rekomendasaun sanulu resin ida husi BDA(Banku Dezenvolvimentu Aziátiku), Austrália kuaze ativamente presente iha àrea sira nee hotu.   Kuaze loron servisu nian tomak, hau nia kolega Timor oan no Australiano sira iha Embaixada servisu ho kreativu atu suporta parseirus Timor oan iha guvernu, sosiedade sivil no setór privadu atu bele realiza Timor-Leste nia objetivu sira.

Ida ne’e laos deit kona ba guvernu. Aumenta tan ho servisu hamutuk ho Guverno, Austrália ajuda diretamente hodi kria suporta ba seitór privadu Timoroan. Liu husi ami nia Market Development Facility ami investe iha parseria ho emprezariu Timoroan atu ajuda sira realiza sira nia mehi negósiu nian. Ita simu ona numeru rezultadu balun nebe susesu, inklui iha agrikultura, manufatureiru no hospitalidade.

Hanesan barak husi imi hatene, kompañia no negosiantes Australiano barak mak iha Timor-Leste hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasaun murak ida ne’e,kria rikusoin, no kria servisu ba Timor oan sira.

Ida ne’e inklui mos kompania Australiano sira hanesan banku ANZ, WorleyParsons no Broadspectrum. Familia Japes hanesan ezemplu primária sidadaun Timor oan no Australiano ne’ebe hatudu tia ona nia vizaun, enerzia, no kompromisu oinsa setor privadu iha Dili bele realiza. Hanesan imi balun sei hatene, restorante iha Dili ne’e balun Austrália mak sai nain. Australiano barak mak hatudu tiha ona sira nia kompromisu ba Timor-Leste ho investimentu ba longu prazu iha setor servisu sira seluk.

Hateke ba futuru, iha investimentu ida ne’ebe mak hatudu aan dadaun nudar transformativu. Iha nee hau refere ba TL Cement. Fulan kotuk, guvernu asina tiha ona akordu ho TL Cement. Ida ne’e sei uza investimentu hamutuk miliaun Dollares atus lima ($500 million) atu harii no halo operasaun ba semente iha Baucau. Ida ne’e sei kontribui signifikamente ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu. Ida ne’e sei kria rikusoin. Sei kria servisu barak ba Timor oan sira.

Hau Hakarak kongratula Guvernu no hau hakarak kongratula senhor James Rhee ne’ebe lidera ventura ida ne’e. James mak negosiante Austrliano ne’ebe iha vizaun estratéjiku, elegante no presistente. Hau hakarak atu rona liu tan husi James depois de konferensia ida ne’e. Husi nia lideransa, no ho Guvernu Timor-Leste nia suporta, Hau fiar katak ventura ida ne’e sei lori benefisiu bot ba Timor-Leste. 

Investimentu estranjeiru iha Timor-Leste-nia setór mina no gaz produz tiha ona osan atu permite Timor-Leste dezenvolve-an. Fundu Petroliferu fo tempu atu halo desizaun di’ak sira. Maibe Timor-Leste sei presiza investimentu iha set’or seluk atu hetan futuru seguru no riku. Ha’u kontente atu rona liu tan konaba planu Governu-nian, no planu komersiu sira nebe atu realiza futuru ne’e.